Minu Filipiinid. Lohesurfi tiivul

?hel k?lmal veebruarikuu ?htupoolikul arvutist lohesurfipilte vaadates tegin maailma k?ige ebaratsionaalsema otsuse: minust saab lohesurfar! P?rast esimest vapustavat s?idukogemust keerlesid k?ik mu m?tted vaid surfamise ?mber. Kuna Eesti suvi on ??rike, lendasin surfiaega pikendama Filipiinidele. Nautisin ??elu pealinnas Manilas, elasin vulkaanijalamil kohalikus kogukonnas, ?ppisin djembe-m?ngu ja osalesin draakonip?ise paadiga v?istlustel. Leidsin Filipiinidelt t?ieliku lohesurfarite paradiisi. Adrenaliin on ?lepurjestuses ja maatuulega s?ites p?hjas mis p?hjas. Elul oli mulle varuks veel ?ks kannap??re: endalegi ootamatult loovutasin oma s?dame kohalikule noormehele ning s?ndis imearmsate pruunide mandlikujuliste silmadega plikatirts. Paraku j?i meie pisikese eesti-filipiini segaperekonna elu aga b?rokraatia masinav?rgi hammasrataste vahele… Kristi Dela China